Kevadel soovivad paljud autoomanikud oma vana sõiduki uuema vastu vahetada. Autode järelturg on suur ja valikut on palju, nende seas võib olla nii pärle kui ka lõkse. Kuidas kindel olla, et valitud autot kohe remontima ei pea hakkama?
Kasutatud auto ostmine on tihti õnne peale mäng – seda, mis elu on auto enne uut omanikku elanud, teab vaid vana omanik. Ja vahel ei tea temagi, sest masin on juba mitmendal ringil. Autokontroll24 veebilehe omanik Taaniel Jätsa soovitab kõige enam enne auto ostu tähelepanu pöörata selle taustale ja ajaloole. «Kus ja kui tihti on hooldatud, kas vedelike ja filtrite vahetused on tehtud õigeaegselt, kas auto on osalenud mõnes suuremas avariis,» loetleb Jätsa vajalikud punktid ette. «Oma kogemuste põhjal saan öelda, et mida pikem esinduse ajalugu, seda parem.»
Jätsa sõnul ostetakse auto tihti ära emotsioonide ajendil ilma kontrolle teostamata. Selline käitumine toob sageli endaga kaasa kulukad remonttööd ning hiljem ka olematu järelturu väärtuse.
Väga oluline on auto päritoluriik. «Praegusel ajal tuuakse arvestatav hulk autosid Itaaliast ja Prantsusmaalt, kus kahjuks on autode hoolduskultuur alla keskmise, nt on hooldused tehtud palju hiljem, kui ette nähtud,» selgitas Jätsa ja lisas, et puuduliku auto hooldustööde ja avariide ajaloo tõttu tulevad nendest riikidest autod, mis on juba tehniliselt mitte korras või hakkavad palju kiiremini lagunema kui mõni Saksamaalt, Belgiast või Rootsist toodud korrektse ajalooga auto.
«Eelpool mainitud riikidest ning ka Hollandist ostetud autode ajalugu on pea kontrollimatu ja rohkem tuleb sealt sõidukeid, mille läbisõit on keritud väiksemaks, kui see reaalselt on,» tõi Jätsa välja. Läbisõitu saab kontrollida kohaliku riigi tehnoülevaatuse lehel. «Loomulikult ei saa üldistada, osa autosid on nõuetekohaselt hooldatud ja hästi hoitud.»
Oma igapäevases töös puutub Jätsa palju kokku juhtumitega, kus jäetakse auto ostueelne kontroll tegemata. «Näiteks möödunud aastal kontrollisin 2011. a toodetud Volkswagen Passatit, mis oli 2013. a Prantsusmaalt toodud. Läbisõidumõõdik näitas, et auto on sõitnud 180 000 km, esinduses kontrollides tuli aga välja, et juba aastal 2013 Prantsusmaal oli läbisõit +300 000 km,» tõi Jätsa näite. «Ilmselgelt ei ole tegu enam nii hea ja kõrge hinnaga autoga nagu seda Eestis müüdi.»
Suure läbisõiduga auto ei pruugi aga Jätsa sõnul tingimata kehvas seisukorras olla, kuid sel juhul peaks hind olema vastav, kuna rikkeid esineb tõenäoliselt tihemini kui vähem sõitnud autodel. «Samuti tasub vaadata autode hindu selles riigis, kust auto toodud on. Kui seal reaalselt 200 000 km sõitnud autod maksavad 7000 € ja Eestis müüakse sealt toodud sama läbisõiduga autot 6000 €, siis tõenäoliselt ei ole ikkagi tegu ausa autoga ning selle läbisõit kuvatakse tegelikust väiksemana,» õpetas ta.
Eelkõige soovitabki Jätsa enne ostu sooritamist masin üle kontrollida mõnes esinduses, usaldusväärses töökohas või spetsialistil, kes teab mida, kust ja kuidas kontrollida. «Puhtast autost ei tasu ennast lasta ära petta, olulisem on siiski tehniline seisukord,» sõnas ta ja lisas, et siiski ei tasu kasutatud autot karta, kuna turul liigub ka palju häid sõidukeid.
